Pikki aastaid Tallinna kesklinnas laiutanud laguneva endise vineeri- ja mööblivabriku ala saab viimaks korda. Tallinna linnavalitsus võtab täna, s.o 04.02.2014 vastu detailplaneeringu, mille järgi kerkib Pärnu maantee ning Tatari ja Vana-Lõuna tänava vahelisele 4,8 hektari suurusele alale elamu- ja ärikvartal.

mööblivabriku kvartal DP

Arhitektuurihuviliste rahustamiseks tuleb kohe öelda, et 19.–20. sajandi vahetusest pärinevad A/s A. M. Luther Vineeri- ja Mööblivabriku tööstushooned Pärnu maantee ja Vineeri tänava nurgal jäävad alles. Need on riikliku kaitse all olevad arhitektuurimälestised, mida lammutada ei tohi. Ent tööstushooned, katlamaja, elektrijaam ja veetorn on arendajal lubatud ärihooneteks ümber ehitada.

Kvartalit arendava OÜ Bannisteri ainus nimeline esindaja Jevgeni Ragrin ütles Eesti Päevalehele, et ehituse algusaega on praegu võimatu öelda, sest esmalt on vaja projekti, kooskõlastusi ja ehitusluba. „Projekti edasiarendamine võib võtta kaks-kolm aastat, ehitusele võib kuluda neli-viis aastat. Ja seda ainult elumajade osas,” ütles ta. „Mälestised vajavad veel eriprojekte.”

Kui palju kogu projekt maksma võiks minna, on Ragrini sõnul praegu väga raske öelda, sest palju sõltub materjalide ja töö hinna muutustest aastate jooksul. „Praeguse keskmise ruutmeetri ehitushinna põhjal võib hinnata ehituskuludeks 60–70 miljonit eurot,” arvutas ta. „Arhitektuurimälestiste rekonstrueerimine võtaks veel 25–30 miljonit.”

Kogu maa-alale tuleb kokku kuni neliteist kaheteistkorruselist äriruumidega kortermaja ja kaks kuni neljakorruselist ärihoonet. Kortereid saab majades olema 361 ja parkimiskohti peamiselt maa-alustes parklates kokku 641. Kvartali keskmesse on kavas rajada park. Tihedat autoliiklust kvartalisse ei lasta, uute hoonete vaheline ala jäetakse võimalikult suures ulatuses autodele suletuks.

Kõrval olevatelt eskiisidelt paistvad kumerate servadega majad ei ole juhuslikult sellised. Hooned peavad viitama, et sellest kvartalist sai alguse painutatud vineerist mööbli tootmine, mis hiljem kujunes 20. sajandi põhjamaade disaini sünonüümiks. Need ideed pärinevad arhitektuurivõistluse võitnud Mihkel Tüüri projektist „Kullo”, millest lähtuti ka detailplaneeringut koostades. Tüür on muide ka üks Rotermanni kvartali korterelamute arhitekte.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist panevad linnaplaneerimise amet ja Kesklinna valitsus detailplaneeringu avalikkusele tutvumiseks välja.

Algne uudis pärit Urmas Jaaganti sulest 4. veebruari Eesti Päevalehes (siin).